Mina > Kõige algus

Mind oodates

Arvatav sünnikuupäev oli: 15. juuni 2016
Arvatav sugu oli poiss.

Oodates kutsuti mind nii: Mürgel


Siin ma nüüd olen

Sündisin: 20. juuni 2016 kell 08:13
Olin kena poisslaps!

Kaalusin sündides: 3770 grammi
Olin sündides: 52 sentimeetrit pikk
Sünnihinneteks sain: 8/9
Minu juuksed olid punased
Silmad olid sinised


Kuidas ma sündisin

Sünnikoht: TÜK
Sünni juures viibisid: issi, ämmaemand ja hooldusõde
Ämmaemand oli: Enel Ploom
Arst oli: -

Arstist või ämmaemandast lähemalt: Väga tore, konkreetne ja rahulik ämmaemand oli :)

Emme kirjeldus sünnitusest: Sünnitus algas 40+5 nädalal. Enne seda lubati pikalt kohekohe sünnitust, et kōht all, kaal langenud, voolus suurenenud pluss pisike avatus olemas jne, valutasin 3 nädalat kergemalt iga päev ja ōhtu. Teed ei joonud, ei seksinud, saunatanud ega söönud midagi erilist ja beebi tuli kōikideat kōige varem hoopis. Ahjaa, ainus asi, päev enne minekut ulgusin iga tobeduse peale..ise ka ei tundnud end ära.
Valu tundsin 5 ajal hommikul aga sagedus oli olematu, pool tundi, siis 18 minutit jne. Valu intensiivsuse järgi siiski sain aru, et nüüd see tähendab ikka minekut (tugev alakōhu ja seljavalu, nagu oleks pool päeva peedipōllul kummardanud rohida) ja kutsusin ema meile lapsi hoidma.
Haiglasse jōudsin 7-ks ja olin väga pabinas, kuna minu oma individuaalne ämmakas Tartus veel sel päeval polnud ja kunagi ei tea kes seal siis vastas on. Vastu jalutas vanem naisterahvas, kuulas mu kiirete sünnituste jutu ära ning vaatamata ebaregulaarsetele valudele suunas otse sünnitustuppa, mitte vastuvōtutuppa ktg alla (jess). Toas oli vann ja mu soovi peale pani ka kohe sinna vee jooksma 🙂
Avatust oli 6 cm. Sain ktg rihmad ümber ja ämmakas lubas mul püsti seista, end ōōtsutada. Valutasin seal sedasi madalalt uutades (teine tera on sedasi keskendunult hingata alla poole uutada.. tänud joogale). Intervall oli umbes 8 minutit tugevama valuga ja 2 minutit kergema päevavaluga. Tundsin seal vahel ka kergeid presse, kuid ämmakas enam avatust katsuma ei hakanud, ütles, et vōin vanni minna.. üleüldse tundus selline väga tōre ja vaikne, kuid eks ta vahetus kohe lōppes ka ja üks sünnitaja oleks ju teda kinni hoidnud. Vann oli megahea, nii lōdvestav ja mōnus, vesi oli kusjuures suhteliselt jahe tehtud (ämmakas kommenteeris pärast, et kuna ma punapea, siis verejooksu ohu pärast tehti jahedam). Tuligi uus ämmakas, kuulas ja jälgis mu ühe keskendunud valu ära ja kuulas südametoone- viis pluss. Käisin siis ikka peale, et ehk kuidagi seda avatust ka uuriks, kuna iga valu lōppes tugeva pressitundega. Ütleski, et oh, täisavatus, veekott hoiabki lihtsalt kinni kōike, siin vaid veed lahti ja ongi pressida jäänud. Ma siis ikka küsitlesin selle pika pressieelse pausi ajal, et kuidas mis teen ja peaksin olema, ütles et press tuleb ise, pressid kaasa, kui suudad, ja tema lihtsalt valu ajal teeb veed lahti ja vaatame kuidas läheb. Järgmine valu oligi “uuuuuuraighaaaaaaa!!” ja beebi lups väljas, sain ta ise haarata veest rinnale ja mōtlesin, et pole vōimalik!!!
Ainus kord, mil kisasin, oligi peale vete avamist, mil mul tuli selline press peale, et mul polnudki midagi muud teha kui käed laiali karjuda. Ämmakas veel püüdis mind vaigistada, et oota! Mōtlesin veel sel millisekundil, et kuidas on vōimalik pressi ajal oodata, hiljem ta seletas et proovis mind vaigistada, et ma teda kuuleksin, samas ei oodanud ta beebit ühe pressiga välja. Ōmblusi sain seetōttu paraku palju, paar ka sissepoole, verejaotus oli ka päris suur, seega sain ratastoolis edasi vaid sōidutatud. Saime läbi ime tänu hommikusele ajale perepalati, ämmakas hoidis ja toitis meid sünnitustoas, kuniks üks vabanes.
Sünnikaal 3770g ja pikkus 52 cm, kōige pisem minu lastest vaatamata kōige suuremale kaalutōusule raseduse ajal.
Minu armas poeg, kes nüüd jumaldab vett ja vanni 🙂



POSTITA TEATEID

Kui soovid alati saada e-maili, kui seda kodulehte muudetakse, siis palun sisesta siia oma e-mail!
MINA
KÕIGE ALGUS
JUTUNURK